Moodsad automaatkäigukastid kasutavad juhtimisel väga palju elektroonikat nagu kiirus- ja rõhuandurid, elektriliselt juhitavad klapid ehk solenoidid, temperatuuri sensorid, käigulülituse positsiooni magnetandurid.
Käigukasti tööd juhib arvuti, mis kooskõlas mootorist tuleva infoga otsustab, mis käik, millal ja kuidas lülitada. Tundub lihtne? Paraku muutub käigukasti olukord ajas pidevalt, mis teeb selle päris keeruliseks.
Mis käigukasti tööd mõjutavad
- Temperatuur – külm õli on suhteliselt viskoosne, samal ajal on kuum õli väga vedel. Me eeldame, et käigukast vahetaks käike sujuvalt mõlemas olukorras – hommikul külma mootoriga startides ja linnas ummikutes kuuma käigukastiga sõites. Arvuti juhib külma või kuuma käigukasti käiguvahetust väga erinevalt (muutes sidurite lülitamise rõhku, aega, täitmiskiirust ja teisi parameetreid).
- Käigukasti mehaaniline kulumine – kasutamise jooksul käigukast kulub (suurenevad sidurite lõtkud, tekivad käigukasti sisemised õlilekked). Sujuva käigulülituse saavutamiseks on vajalik nende kompenseerimine. Näiteks kulunud sidur lülitatakse veidi varem. Lekkiva kolvi liigutamiseks tõstetakse rõhku jne.
- Juhtploki mehaaniline kulumine ning saastumine – peenike metallitolm kulutab ülitäpset juhtploki pinda, tekitades sinna õlilekkeid. Kuuma käigukastiga (õli on vedel) tuleb seda kompenseerida lülitusrõhu tõstmise teel. Lisaks ladestuvad õlis leiduvad ained nö. vaigu näol juhtploki elektriklappidele (solenoidid) – enamasti madalal koormusel ja kõrgetel temperatuuridel (aga on ka vastupidiseid võimalusi) kleepuvad nad kinni – seda üritatakse kompenseerida lülitusaegade muutmisega.
- Õli friktsioonarv/hõõrdetegur ehk õli libedusaste siduriketaste vahel muutub ajas pidevalt. Mida vanem ja kauem kõrgel temperatuuril kasutatud õli, seda paremini on ta siduriketaste vahel haakuv. Kuna me soovime, et ka vana õliga oleks käiguvahetus sujuv, siis muudetakse tarkvaraliselt vana õli puhul sidurite lülitust.
- Viskoossus ehk kui paks või vedel on õli. Käigukasti õli viskoossus muutub ajas pidevalt. Enamasti tema viskoossus suureneb, kuna vedeldavad lisaained haihtuvad aja jooksul. Viskoossem õli eeldab ka teistsugust käigulülitust, mida kompenseeritakse arvutiprogrammiga.
Nagu ülaltoodust näha, siis käigukasti olukord muutub ajas pidevalt ja sujuva lülituse jaoks üritab arvutiprogramm pidevalt lülitust kompenseerida. Lihtsana näiv ülesanne on seda keerulisem, et paljud autotootjad ise käigukaste ei projekteeri ega ka ehita.
Käigukasti tarkvara on keerulisem kui mootori tarkvara just seetõttu, et arvestama peab nii ajalist kulumist, juhi sõidustiili kui ka temperatuurivahemikke, kus käigukast töötab.
Reeglina pakuvad kõik autotootjad käigukasti tarkvara uuendusi. Tavaliselt on uuenduse põhjuseks mingi süstemaatilisem ja laiapõhjalisem probleem, kuid on ka olukordi, kus näiteks automaatkäigukasti õli asendatakse uuemaga ja seetõttu on vajalik tarkvara uuendada.
Hea näide on Mercedese 7-käiguline ja Audi 6-käigulised Quattro käigukastid – tarkvara uuendamise nõue tulenes just uuest õlist, mis oli vedelam ja libedam (madalam friktsioonaste), mistõttu suurendati käigukastis surveid.
Paraku ei õnnestu ka käigukasti inseneridel nö. „lapsevigu“ vältida. Seetõttu on parimaks lahenduseks viimane kehtiv käigukasti tarkvara.
NB! Kuna käigukast töötab mootoriga sünkroonis, siis parima tulemuse saab, kui mootori tarkvara uuendatakse samuti viimase versiooni vastu.
