Võõrvedelik (vesi või jahutusvedelik) käigukastis!

Võõrvedelik, mis käigukasti satub, on enamasti kas vesi või sõiduki mootori jahutusvedelik.

Vesi satub käigukasti mõne korpuses oleva prao, viletsa tihendi või tuulutusava kaudu. Viimase puhul näiteks konstruktsiooni vea tõttu, kus kliima kondentsvesi tilgub absoluutselt valesse kohta ja kahjustab käigukasti. Vesi võib auto käigukasti sattuda ka auto mittesihtotstarbelisest kasutusest (loe: autot on maastikul uputatud).

Mootori jahutusvedelik satub käigukasti peaasjalikult käigukasti jahutusradiaatorist. Enamasti kasutatakse käigukasti jahutamiseks vedelik/vedelik tüüpi vahejahuteid, kus radiaatori sees on piltlikult öeldes teine radiaator. Need kaks sektsiooni on omavahel eraldatud tihenditega, ent tihenditel on omadus aja jooksul elastsust kaotada (seda aitab vältida kusjuures korralik ja mitte läbi kulutatud käigukasti õli). Tihendite ebapiisavus võib olla tingitud ka konstruktsiooniveast, mida autotootja (õigemini radiaatori tootja) on teinud.

Radiaatorite siseseid vigu on põhjustanud ka pikalt vahetamata jahutusvedelik, milles ringleb palju mustust. See koguneb radiaatorite alaosadesse, kuhu on reegline projekteeritud ka automaatkasti vahejahutid. See põhjustab seestpoolt väljapoole oksudeerumise.

Tähelepanelik tuleb olla ka siis, kui teie auto on saanud kannatada avarii tagajärjel. Väga kergelt väändunud radiaatori hermeetilisuse viga võib ilmneda alles mitme kuu pärast. See ei ole ainult teoreetiline võimalus, vaid ka Hõbenooles mitmeid kordi nähtud õnnetu asjaolu.

Lisaks välisele kahjustusele tuleks tähelepanelik olla järgmiste sõidukite omanikel kuna suurema tõenäosusega on antud sõiduki radiaator tüüpveaga:

• Mercedes-Benz kuni 2003.09 (W203, 211, 209)
• Mazda 6 (5-käiguline)
• Audi A4 (B7, B8), A6 (C6, C7)
• Volvo (1996+)
• Opel Signum ja Vectra (5-käiguline)
• Nissan Pathfinder, Navara jt mudelid

Sõltuvalt vee kogusest võib võõrvedelik käigukasti õlis olla kolmes astmes – vaba vedelik (veetilgad õlis), lahustunud vedelik (vaevumärgatav) või emulsioon (õli on muutunud hallikaks).

Suur hulk vett põhjustab käigukastis terasest detailide korrodeerumist. Vesi on poorne molekul ja ta seob enda külge teised kemikaalid (rooste inhibiitorid, oksüdatsiooni inhibiitorid, friktsioonarvu stabiliseerijad, vahu detergendi jms.). Seega vesi muudab ATFi (automatic transmission oil) omadusi mittesoovitud suunas.

Käigukasti terasest detailide kõrval kahjustab vesi ka siduriketaste materjali. Viimased on enamasti valmistatud kas looduslikest või tehislikest fiibritest tugevdatuna erinevate vaikude, pulbrite jm. osistega. Vesi lahustab fiibri sidusmaterjalist (siduriketas hakkab tolmu ajama) ja seega toimub õli saastumine.

On erinevaid uuringuid, mis tõestavad, et vee sisaldus õlis alates 1000 mg/kg kohta loetakse juba saastumiseks (sisuliselt tilk vett ühes liitris).

Seega piisab juba väga väikesest kogusest, et vesi muudaks nii öelda õli keemilist valemit ja avaldaks sellega mõju käigukasti tööle.

Nagu eelpool kirjas, siis on teatud marki autosid, kus jahutusvedeliku probleem on tihti esinev. Näiteks Mercedes, VAG Grupp ja Volvo on välja töötanud spetsiaalsed keemiakomplektid, mille abiga automaatkäigukasti õlist jahutusvedelikku kindlaks määratakse. Me kasutame enda töös Mercedese komplekti, mis on küll kallim, kuid tulemus kiirem ja täpsem.

Tegemist on komplektiga, mis sisaldab lisaks lakmuspaberile veel rida teisi kemikaale ning ülitihedat filtrit. Testi tegemiseks kuluv aeg on ca 25 minutit.

Kindlasti on olemas standardseid laborimeetodeid õlis sisalduvate võõrvedelike kindlaks määramiseks, kuid need eeldavad spetsiaalseadmeid (tsentrifuuge) ja kemikaale millega õli vedeldada.

Tihtipeale pole tegelikult keemilist analüüsi tarviski teha, sest kui käigukasti sees on terasdetailidel korrorsioonikahjustused või kui käigukasti õli on helepruun (koguni halli varjundiga), on selge, et tegemist võõrvedeliku ja õli emulsiooniga.

Kui teie auto käigukastis on võõrvedelik, siis huvitab teid kindlasti eelkõige see, kuidas viimane sealt välja saada.

Võib tunduda uskumatuna, kuid kahjuks ilma täieliku remondita seda polegi võimalik välja saada.

Vaja on välja vahetada kõik mittemetallist detailid (tihendid, sidurikettad jne.).

Nimelt imevad käigukasti sidurikettad vett ja jahutusvedelikku sisse. Isegi kui nad käigukastist välja võtta või ära kuivatada, jääb osa niiskust neile sisse ning kindlasti on osa kettaid juba teatud ulatuses „lahustunud“.

Lisaks on tõenäoliselt siduri kattematerjali all olevale terasest pinnale tekkinud juba rooste kiht, mistõttu on vaid aja küsimus millal kattematerjal täielikult lahti hakkab kooruma.

Analoogselt halvasti mõjub vesi kõiksugu elektridetailidele, põhjustades nendes pikaajalist korrosiooni ja häireid. Lisaks on käigukasti sees olevatel tihenditel omadus vett endasse imeda ja seeläbi paisuda, mistõttu kiiluvad kinni kõiksugu kolvid ja liikuvad detailid. Kõik see toob kaasa ajas halveneva käiguvahetuse kuni tõsise rikkeni.
Ärge uskuge remondiettevõtte soovitust kasutada pesuainet või 20L õli vms. meetodit, millega justkui saaks käigukasti läbi pesta ja seeläbi puhtaks. Ükskõik mis meetodit teile välja pakutakse, see kõik on kahjuks ajaraiskamine. Remont tuleb teostada üks kord ning korralikult – lõppkokkuvõttes on see kõige odavam variant.

NB! kindlasti tuleks vahetada/remontida ka võõrvedeliku käigukasti sattumise algpõhjus. Ärge ostke kõige odavamat radiaatorit, vaid usaldage remondiettevõtet seda ostma ja paigaldama. Siis on teil kindlus, et uue rikke korral on vastutavaks mitte teie kui klient, vaid remonti teostanud ettevõte.